19
Fri, Apr
0 New Articles

Konsidera Inkonstitusionál, PR Lú Olo Veta OJE 2019

Prezidente-da-Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo kaer liman ho Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, iha Palásiu Prezidente Aitarak-Laran, Dili. Foto, Mídia PR.

Breaking News

Díli-SMI, Prezidente-da-Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, ofisiálmente fó sai ona ba públiku kona-ba ninia desizaun hodi veta Dekretu Parlamentu Nasional nº 4/V - Orsamentu Jerál Estadu – OJE  2019, tanba konsidera inkonstitusionál.

Deklarasaun veta ne’e fó sai hosi Prezidente-da-Repúblika liuhosi Xefe kaza sivil, Prezidensia-da-Repúblika, Francisco Maria de Vasconcelhos, iha Palásiu Prezidente Aitarak-Laran, Dili, Kuarta, (23/01).

“OGE 2019 la hatuir Konstituisaun no lei estruturante sira. Haree ba politika ekonómika no finanseira temi iha leten, OGE 2019, la hatuir regras no prinsípius Konstituuisaun RDTL no lei sira ne’ebé fó dalan ba dezenvolvimentu, hanesan rezerva finanseira obrigatória, unidade orsamentál no investimentu ne’ebé justifika hetan tranferénsia direta hosi Fundu Minarai”, dehan Xefe Kaza Sivil, Francisco de Vasconselhos.

Razaun seluk hosi Presidente-da-Repúblika hodi deside veta OJE 2019 mak laiha sustentabilidade no la tuir esperensia polítika fiskál ne’ebé bele fó impaktu orsamentu fundu minarai nian.

“OGE 2019 hamenus liután sustentatibilidade. OGE 2019, ho valór bilaun rua no atus ida tolu nulu resin rua mosu iha ita-nia istória polítika fiskál nu’udar orsamentu aas liu. Valór aas tebtebes ne’e signifika defísit orsamentál mós aas tebtebes katak Estadu tenke foti osan tan atu kompleta Orsamentu ne’e. Tanba la iha fonte seluk atu hatama osan ba Orsamentu ne’e, Estadu tenke foti hodi biit osan liután hosi Fundu Minarai”, dehan Vasconselhos

Nune’e mós desizaun veta ne’e bázea ba análiza profundu ba folin mina iha merkadu internasionál ne’ebé dadaun ne’e la estavél inklui mós antesipa wainhira mina maran. Liu hosi desizaun veta ne’e bele asegura sustentavél fundu minarai iha futuru oin mai.

“Ita labele haluha katak presu mina iha merkadu mundiál mós tun dadaun ona no osan ne’ebé tama iha Fundu Minarai mós tun dadaun ona. Ita mós hatene katak volume minarai hosi kampu Bayu-Undan mós tun dadaun ona no sei tun babeibeik. Bayu-Undan sei maran loron ruma no osan sei la tama tan husi kampu mina ne’e. Fundu ne’e labele sai sustentável bainhira Estadu hasai osan barak beibeik, liu RSE hosi Fundu Minarai”, dehan Xefe kaza sivil ne’e.

Vasconselhos reforsa, PR veta tanba konsidera dezekilíbriu Orsamentál aas tebtebes. Alokasaun orsamental sira ladún fó benefísiu ba sidadaun sira. Tanba metade hosi totál OJE 2019 maizumenus (32%) ka tersu ida (1/3) uza de’it ba sosa patrimóniu hosi kompañia estranjeira mina nian. No,  Pursentu (10%) de’it mak fahe ba edukasaun no formasaun profisionál, saúde, agrikultura no turismu.

Nia hatutan tan OGE 2019 la hatudu polítika alternativa finansiamentu ne’ebé garante dezenvolvimentu sustentável maibe sei lori Estadu tama iha falénsia finanseira ne’ebé bele hamosu fenómenu malisan rekursu nian.

Antes ne’e, iha Parlamentu Nasional, (08/01) reprezentante Espesiál Governu Timor-Leste ba asuntu petróliu, Kay Rala Xanana Gusmão, hatete, karik deputadu bankada FRETILIN lakohi atu Timor-Leste sosa asaun hosi Kompañia Conocophillips no Shell, no kosidera ilegál bele fó hatene Prezidente veta OJE 2019.

“Deskulpa ita la’os mai atu halimar. Hau la’os perde tempu atu halimar. Hanesan uluk mós hau dehan, hau defende interese nasional ne’e mak hau auguenta tur hamutuk ho imi (deputadu sira). Ne’ebé ita boot sira mak ne’e, tau iha orsamentu. Sé ilegál dehan ba imi nia Prezidente (Francisco Guterres Lú Olo) veta. Ita lalika sosa, laiha problema”, dehan Xanana Gusmão.

Presidente-da-Repúblika rasik simu Dekretu Parlamentu Nasional nº 4/V - Orsamentu Jeral Estadu 2019, liuhosi ofísiu Prezidente Parlamentu Nasional, ho referénsia 201/GPPN/XI/2018, Iha loron 24 Dezembru 2018, foin lalais ne'e.

Durante ne’e, Prezidente-da-Repúblika halo ona konsultasaun públiku ho entidade importante sira hanesan sosiadade sivil, Igreja, akademiku no seluk tan hodi rona idea ka opinaun kona-ba OJE 2019 antes foti desizaun veta. (Editor, Lariwa).

Pin It

Follow us on Twitter

Sign up via our free email subscription service to receive notifications when new information is available.