Dili-SMI, Maizumenus sidadaun estranjeiru hamutuk ema na’in 24 hetan sertifikasaun sidadania hosi Ministériu Justisa hodi sai nu’udar sidadaun Timor-Leste tanba sira kumpri ona rekezitu sira hodi hetan rekuiñesementu hanesan sidadaun nasaun RDTL.
Ministru Justisa, Manuel Carceres, afirma, sidadaun estranjeiru sira ne’e merese ona hetan sertifikadu sidadania tanba prense ona kritéria tuir lei inan haruka.
“Sidadaun hirak ne'e hetan ona rekuñesimentu hosi Governu Timor-Leste tanba sira kumpri ona rekejitus hotu hodi hetan rekuñesimentu nu’udar sidadaun Timor-Leste (atribuisaun pur kazamentu)”, dehan Ministru Carceres, ne’ebé públika iha pajina ofisiál Ministériu Justisa, Kuarta, (05/09).
Manuel Carceres esplika, sidadaun estranjeiru hirak ne’e merese hetan sertifikadu sidadania Timor-Leste tanba garante ona iha lei inan, liu-liu artigu 30 kona-ba sidadaun orijinál no sidadaun la orjinál.
“Bazeia ba Konstituisaun da Repúblika de Timor-Leste, iha artigu 3º ezistensia cidadania orizinal no cidadania Adquirida (ou sidadaun ne'ebé ninia sidadania hetan tanba kaben ho Timor Oan)”, esplika Carceres.
Nia hatutan tan, tuir artigu 7.º no 11. º lei Nu. 9/2002, 5 de Novembru (lei Nacionalidade), 9.º dekretu-Lei n.º 1/2004, 4 Febreiru (Regulamentu Lei Nasionalidade) sidadaun ne'ebé kaben ona ho ema Timor-Oan bele hetan nasionalidade nu’udar Timor-Oan dezde halo rekerimentu ba iha Ministériu Justisa.
Seremónia fahe sertifikadu sidadania ne’e hetan partisipa hosi Sekretáriu Estadu Terras e Propriedades, Defensor Públiku-Jerál,Cancio Xavier, Diretur Institutu Nasionál Linguistiku, korpu diplomátiku, membru ezekutivu Ministériu Justisa no familia sidadaun hirak ne’ebé simu sertifikadu. (Editor, Mateus Barros).