Posibilidade Timor-Leste Tama ASEAN iha 2021

Eis Sekretáriu Estadu ba Asuntu ASEAN, Roberto Sarmento de Oliveira ho Diretúr Ezekutivu Sentru-DESK, Julio “Gil” da Silva, iha sesaun debate kona-ba ASEAN iha TV-E. Foto, Mídia Sentru-DESK.

Flash News

Díli-SMI, Tuir rezultadu monitorizasaun no peskiza Organizsaun Naun Govermental – ONG    Sentru –DESK konklui katak iha posibilidade Timor-Leste bele sai membru organizasaun ASEAN iha tinan 2021 wainhira kompleta ona kriteria sira atu sai membru ASEAN.

Diretúr Ezekutiva Sentru-DESK, Julio da Silva Guterres, esplika, konkluzaun hosi estudu kona-ba posibilidade Timor-Leste tama ASEAN iha tinan 2021 tanba hela de’it segementu rua ka tolu ne’ebé presiza Governu kompleta hodi nune’e bele sai ona membru iha tempu badak nia laran.

“Fim de 2021 Timor Leste bele posibelmente tama ASEAN  tamba tinan ida ne'e iha razaun rua ou tolu ne'ebe la fo posibilidade nasaun ne'e bele adere”, dehan Julio “Gil” da Silva, iha nia serbisu fatin pantai-Kelapa, Kuarta, (19/03) semana kotuk.

Gil da Silva, mós husu ba Governu liu-liu Ministériu Negosiu Estranjeiru no Koperasaun – MNEK atu públika ona rezultadu relatóriu Feasibility Study ASEAN Group iha tempu Governasaun anterior nian.

Tuir eis Diretur Ezekutivu LABEH, razaun públikasaun rezultadu Feasibility Study ASEAN Group ne’e atu bele haforsa ejisténsia ka mobilizasaun estadu kona-ba apoiu Timor-Leste ba adezaun ASEAN nian.

“ONG Sentru DESK husu ba Ministeriu Negosiu Estranjeirus e Koperasaun (MNEK) tenki publika relatoriu assessment ou Feasibility Study ne'ebe ASEAN STUDY GROUP halo durante iha governu sira antes, nune'e deit mak mobilizasaun estado ba apoiu adezaun bele susesu”, dehan Fundador Centru Jornalista Investigativu Timor Leste – CJITL ne’e.

Nia komenta tan, ho publikasaun relatóriu levantamentu ne’ebé ekipa ASEAN halo ba Timor-Leste bele ajuda Governu hametin no kompleta rekursu internal hodi kompleta kritéria hirak ne’ebé rekomenda ba TL atu kompleta.

“Publikasaun relatóriu assessment ne’ebé ekipa ASEAN halo mai Timor Leste bele ajuda públiku atu hametin liu tan rekursu nasional hodi adere ba ASEAN no bele identifika parte forte no frakus hosi afiliasaun ne’e rasik hosi kriteria ha’at ne’ebé nasaun ne’e tenke priense”, tenik Alumni Universidade da Paz ne’e.

Nia mós dezafia mídia nasional atu ajuda promove Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN liuhosi publikasaun notisiariu nomós loke pajina ba asuntu ASEAN nian.

Antes ne’e, iha loron 14 fulan Marsu 2011 Governu liuhosi MNEK halo ona aplikasaun formalmente Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN wainhira asosiasaun ne’e sei lidera hosi nasaun Indonéziu. (Editor, Lariwa).