Díli-SMI: Prezidente Repúblika, Francisco Guterres “Lú Ólo” fó hanoin ba VIII Governu atu hadi’a di’ak liu-tan mekanizmu atribuisaun sesta-bázika ne’ebé la’o dadaun atu nune’e bele fó sastifasaun ba komunidade sira.
“Ha’u haree, rona, komunidade sira manifesta. Ministériu sira ne’ebé toma konta atividade (fahe sesta-bázika) ne’e sira lor-loron liga iha terrenu, kontinua serbisu atu hadi’ak liután”, dehan, Xefe Estadu, Francisco Guterres, hafoin sorumutu ho Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, iha Palásiu Prezidensiál Nocolau Lobato, Aitarak-Laran, Kinta, (26/11).
Tuir Xefe Estadu, presiza mekanizmu kontrolu ba prosesu distribuisaun sesta-bázika ba komunidade tanba la’os de’it hosi instituisaun Governu maibe mós involve mós parte relevante sira seluk hanesan ajénsia no kompañia sira.
Iha parte seluk, Xefe Governu, Taur Matan Ruak, apela no enkoraja ba instituisaun sira ne’ebé tau-matan ba boa-governasaun no transparánsia atu bele haforsa ninia papel kontrolu ho di’ak durante prosesu distribuisaun sesta-bázika refere.
“PDHJ ko’alia (kontrola), CAC mós ko’alia (kontrola). Se hadi’a di’ak liu (no) sei halo ema hotu-hotu kontentente”, dehan, TMR.
Tuir observasaun SMI hatudu katak durante prosesu distribuisaun sesta-bázika iha munisípiu balun mosu lamentasaun no preokupasaun hosi komunidade sira.
Kazu konkretu ida mak hanesan líder komunitáriu iha Postu Administrativu Ossu, Munisípiu Viqueque, kestiona kona-ba sesta-bázika ne’ebé fahe ba komunidade ho sasan hanesan tomate, fehuk no seluk-tan.
Komunidade Ossu Decima, Adão Monteiro, sujere ba Governu atu fahe de’it orsan $25 ba kada família hodi sira bele uza ka sosa buat seluk ne’ebé sira laiha.
“Ami iha Ossu Decima fehuk, koto no tomate barak loos. Di’ak liu Governu fó de’it orsan $25 para ami bele sosa ayam potong ka naan hodi han”, dehan, komunidade Ossu Decima, Adão Monteiro.
Kazu seluk mak komunidade hosi aldeia rua iha suku Hera rejeita programa sesta-bázika ne’ebé fornese hosi kompañia Acelda foin lalais ne’e.
Tuir dadus hatudu katak membru família agregadu ka sidadaun sira ne’ebé konfirmadu merese atu simu sesta-bázika maizumenus hamutuk 1,5 milloens ne’ebé mai hosi suku sira iha teritóri laran. (Editór, Caleri Alves).