17
Wed, Apr
0 New Articles

Interese Públiku versus Interese Privadu

Hakerek-nain: Alberico da Costa Junior

Opiniaun

(Hanoin ruma kona-ba jornalista nia kobertura ba asuntu rua ne’e haree husi aspeitu étika jornalizmu no konsiderasaun konsiensia)

Husi Alberico da Costa Junior

 

Laiha liberdade absoluta ba jornalista ka mídia iha nasaun demokrátiku ida, hanesan mós Timor-Leste, tamba Kódigu Étika Jornalístika fó limitasaun ba produtu jornalístiku ne’ebé kanál mídia sira públika. Limitasaun ba liberdade imprensa ne’e mós regula iha Konstituisaun RDTL, Artigu 36 (Direitu ba ónra no privasidade) . Artigu 36 ne’e hateten, ema idaidak iha direitu ba ónra, ba naran di’ak no ba reputasaun no direitu atu defende an rasik no la-fó sai ninia moris partikulár iha uma-kain laran. Lei Komunikasaun Sosiál, Artigu 11 (limitasaun ba liberdade imprensa). Artigu 11 husi Lei Komunikasaun sosiál ne’e haktuir, liberdade imprensa hetan limite sira iha direitu kona-ba ónra, naran di’ak, reputasaun, privasidade no prezensaun inosénsia (inosente to’o hetan kondenasaun), segredu justisa, no segredu Estadu nian. Kódigu Étika Jornalístika Pontu 8: Respeita sidadaun hothotu nia moris privadu, nia direitu ba onra, naran di’ak no privasidade, exeptu bainhira defeza ba interese publiku iha kauza.

Tan-ne’e, la loos bainhira ema ruma ka polítiku ida dehan mídia iha nasaun ne’e livre-liu no halo krítika tuir sira ninia hakarak no gostu. Loos duni mídia ka jornalista labele viola ema seluk nia privasidade, maibé nia iha knaar ida atu tranzmite informasaun ne’ebé iha relasaun ho interese públiku ka interese ema barak nian. Ida-ne’e nu’udar parte ida husi funsaun ka papél mídia hodi halo kontrolu sosiál ba atvidade saida deit mak instituisaun Estadu sira hala’o. Konseitu atuál étika jornalizmu mak tane-aas serbisu umanitaria nian duke interese privadu. Jornalista profisionál sira fiar katak objetivu jornalizmu nian mak atu hato’o lia-loos [verdade]. Tan-ne’e, prinsípiu étika jornalizmu balu tenke uza, hanesan azatidadun [akurasi], objetividade, imparsialidade no seluk tan (Kovach no Rosentiel, 2001).

Jornalista sira hala’o ninia knaar jornalizmu tuir Kódigu Dentolojia ka Kódigu Étika Jornalístika ne’ebé eziste, tan-ne’e necesáriu tebes ba jornalísta no kada polítika redasaun atu kumpri prinsípiu profisionalidade ne’ebé iha. Ho ida-ne’e, ezijensia étika sai nu’udar obrigasaun ba jornalista hotu-hotu atu la’o-tuir Kódigu Étika Jornalístika bainhira prosesa sira nia notisia molok hetan desizaun finál iha ‘dapur’ redasaun nian. Pergunta balu tuir-mai ne’e dalaruma bele ajuda ita atu hanoin klean kona-ba kelayakan [adekuasaun] produtu jornalístiku ida. Bele ka lae, jornalista ida hasai subar fotografia ema namora-malu [karik selingkuh] hodi públika? no bele ka lae, jornalista hasai fotografia ka foka video bainhira polisia halo check-point?

Difisil uituan no dillema ba ita atu tetu saida mak interese públiku no buat ne’ebé iha relasaun ho interese privadu nu’udar liga ba privasidade ema nian. Bele dehan pergunta rua ne’e reprezenta fraze interese públiku no interese privadu. Faktu ida mak foin dadauk ita nia kolega jornalista Nuno Saldanha públika iha mídia sosiál [facebook]. Akontesimentu ida kona-ba funsionáriu públiku ida mak tula nia familia iha loron feriadu no insidentamente kareta ne’e hetan asidente. Entau, iha momentu ne’ebá kedas jornalista sira tenta atu halo kobertura ba asidente trafiku ne’e. Maibé, individu ka oknum funsionáriu públiku ne’e hirus no haksesuk-malu ho jornalista sira.

Jornalista sira konsiente katak tula familia iha loron boot uza Estadu nia fasilidade ne’e prohibidu no ida-ne’e tuir jornalista sira, nu’udar interese públiku, sátan soke-malu. Esklui funsionáriu públiku ne’e uza ninia kareta rasik ka kareta privadu, entau ita bele dehan ne’e interese privadu. Maibé, iha aspeitu seluk tenke mós iha konsiderasaun “nurani” bainhira iha asidente ruma ne’ebé dalaruma ameasa ema nia vida. Jornalista mós tenke iha konsiderasaun seluk atu haree asuntu ne’e tamba iha valor notisia [nilai berita] no interese umanu ne’ebé nia labele husik. Asidente ne’ebé ameasa ema nia vida, maske funsionáriu públiku ne’e uza ninia kareta privadu, maibé jornalista tenke la’o tuir ka tenke rona ninia “suara hati” hodi nafatin halo reportajen ba asidente ne’e, nune’e bele hetan asistensia médiku.

Iha aspeitu ne’e, jornalista laos deit sai nu’udar jornalista profisionál ka erói, maibé mós nu’udar ema ne’ebé hanoin ema seluk nia vida [aspeitu umanizmu]. Sebelum menjadi soerang jurnalis yang baik, harus menjadi manusia yang baik, selalu mendengarkan hati nuraninya dan kode etik yang ada (Kovach and Rosentil, 2001). Oinsa ho GMN TV ninia públikasaun iha Segunda (8/10/2018) kona-ba atividade check point ne’ebé polisia tranzitu halo iha momentu ne’ebá? Bele ka lae jornalista públika ida-ne’e? Atividade sira ne’ebé entidade ka autoridade sira Estadu nian halo ne’e tamba iha interese públiku, esklui buat ida ema bolu segredu Estadu ka rahasia Negara, ida-ne’e buat seluk. Pur ezemplu, jornalista labele públika armajen rai kilat nian [gudang senjata] no públika estratéjia funu nian ba inimigu, aktu ida-ne’e prohibidu.

Eis-Prezidente Repúblika, Jose Ramos Horta ba Timor Post (28/7/2016) hato’o ninia komentáriu ba kazu baku jornalista Jéronimo Amaral ne’ebé envolve membru polísia tranzitu.  Horta hateten hasai fotografia iha fatin públiku ne’e jornalista nia serbisu no ne’e laos krime. Jornalista hala’o nia dever atu públika polisia nia serbisu ba públiku, ida-ne’e la viola buat ruma tamba polísia hala serbisu públiku nian. Atu reafirma deit Horta nia komentáriu ne’e, ita bele haree Lei Komunikasaun Sosiál, Artigu 2. Artigu ne’e hatu’ur katak “atividade jornalistiku,” hanesan atividade atu buka hatene, halibur, hili, trata no fó informasaun, liuhusi hakerek, lian ka imajen ba ema hotu-hotu liuhusi orgaun komunikasaun sosiál sira. Lei ne’e fortemente defini loloos serbisu jornalista nian, la loos ema ka entidade ruma bandu jornalista atu hasai fotografia iha fatin públiku kona-ba atividade sira ka serbisu sira ne’ebé orgaun sira Estadu nian hala’o. Ida-ne’e parte ida husi kontrolu sosiál ne’ebé mídia hala’o hodi garante transparansia no kontabilidade ne’ebé durante ne’e ema hotu-hotu ezije. Polisia nu’udar instituisaun seguransa Estadu nian tenke nakloke an husi públiku nia kontrolu tamba hala’o atividade públiku ka Estadu nian. Sé lae komptensia ka autoridade ne’ebé Estadu fó ba ninia membru sira bele uza sala [abuse of power].

Públikasaun balu ne’ebé halo jornalista dilemmatiku mak hanesan, bainhira RTTL públika Eis-Sekertáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Nelio Isaac Sarmento ninia problema privadu no Rádiu Liberdade Online públika Eis Ministru Justisa, Deonisio Babo ninia kazu?. Ida-ne’e difisil no komplkesu uituan, maibé presiza iha konsiderasaun étika no depende ba polítika redasaun kuandu haree iha interese públiku iha ne’ebá. RTTL públika Sr. Nelio nia kazu ne’e karik tamba akontese iha fatin públiku [Palásiu Governu] no kauza ona violensia, karik liga mós nia nu’udar public figure ida-ne’ebé nakloke an atu públiku bele kontrola.

Nune’e mós Sr. Dionisio Babo nia kazu, Rádiu Liberdade Online públika kazu ne’e tamba akontese iha edifisiu Ministériu Justisa konsideradu nu’udar fatin públiku no kazu ne’e deskonfia dirije ona ba aktu violentu hasoru feto. Tuir Lei Kódigu Penál RDTL, Artigu 106 kona-ba natureza krime: ema ruma ne’ebé komete aktu violensia hasoru ema seluk nu’udar krime públiku no hanesan mós ministru ka deputadu ida baku ninia feen no oan, ida-ne’e violensia doméstika ne’ebé konsidera nu’udar krime públiku. Bainhira aktu ne’e krime públiku, entau ema hotu-hotu iha obrigasaun atu fó hatene autoridade sira hanesan polisia no Ministériu Públiku atu foti asaun legál.

Jornalista ka mídia ne’ebé hala’o ninia funsaun kontrolu sosiál tenke halo kobertura ba kazu ne’e no tenke públika tamba interese públiku iha ne’ebá. Ezemplu seluk ne’ebé iha relasaun ho interese públiku mak kazu korupsaun no uza sala fasilidade Estadu nian ba interese pesoál. Kazu Emilia Pires no Madalena Hanjan kona-ba partisipasaun krime ekonómiku ne’e nu’udar interese públiku tamba uza sala Estadu nia osan ba interese pesoál. Seluk fali, kazu sira hanesan brankamentu kapitál ka pencucian uang iha Ingles dehan money loundering hirak ne’e tama hotu iha interese públiku. Oin seluk bainhira jornalista hasai foto deputadu/a ruma ka ministru ida ne’ebé “selingkuh” ho ema seluk, jornalista bandu atu públika ida-ne’e tamba interese pesoál iha ne’ebá. Maibé, bainhira deputadu ka ministru ne’e uza fali sasan Estadu nian fó ba ninia selingkuhan, ida-ne’e parte ida husi jornalista ninia dever atu públika tamba uza sala Estadu nia propriadade ba interese pesoál.

Mídia iha responsabilidade ba públiku, tan-ne’e iha ezijensia étika ne’ebé jornalista ka mídia tenke kumpri, signifika mídia laos deit hato’o faktu, maibé mós hato’o lia-loos husi faktu ne’e rasik. Notisia laos informasaun babain deit atu hato’o, maibé importante-liu mak interese públiku. Tranzmite informasaun ba públiku ne’e nu’udar direitu báziku ema nian no jornalista iha obrigasaun atu hakunu ida-ne’e. Bazea ezemplu sira mensiona iha leten, konsiensia [hati nurani] sai sasukat ba jornalista sira atu halo konsiderasaun hodi hakerek no públika notisia ruma tamba konsiensia mak sai nu’udar sasukat moral atu foti desizaun.

Ezemplu jornalista ida halo konsiderasaun ba polítiku ida ninia hahalok, karik hahalok politika ida-ne’e nian ne’e nu’udar problema privadu ka iha interese públiku iha ne’ebá. Ezemplu Sr. Nelio Isaac Sarmento no Deonisio Babo bele nian problema bele sai nu’udar ezemplu notisia dilemmatiku. Ida-ne’e presiza duni sasukat moral no kódigu étika. Jornalista sira presiza haree benturan [soke-malu] entre valor sira, karik bele foti desizaun hodi halo publikasaun bazea ba valor sira ne’ebé aas-liu. Ezemplu, feto ka labarik ida mak sai vitima kazu violensia domestika, jornalista sira iha dever tomak atu públika ida-ne’e tamba mídia iha atu defende no proteje sira ne’ebé vulneravel no kbiit laek.

Dilemma bainhira hasoru eskolla [dua pilihan] ne’ebé la fasil, entre akontesimentu privadu, ka interese públiku eziste iha ne’ebá. Tuir Sinclair, jornalista naran-boot America nian, ida-ne’e labele sukat ho padraun fíziku ka padraun lei nian. Diferensia entre buat rua ne’e presizamente ezamina ho sasukat moral, ne’e mak ita bolu uza konsiensia ka hati nurani. Maibé, Sinclair mós rekuiñese ne’e imposivel katak iha konsiensia ne’ebé mak estruturadu ho di’ak atu salva jornalista ne’e husi ninia sala. Husi ne’e mak ita bele tane-aas importansia husi Kódigu Étika Jornalístika nu’udar matadalan moral ba jornalista sira. Bravo jornalista no mídia Timor-Leste.

 Hakerek-nain nu’udar Prezidente Konsellu  Étika Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL).  Ativista Dewan Solidarita Mahasiswa  (DSMTT), Dewan Mini-Lautem. Telemovel: 77254078

 

Pin It

Follow us on Twitter

Advertisement
Sign up via our free email subscription service to receive notifications when new information is available.