17
Wed, Apr
0 New Articles

Disiplina Verifikasaun: Jornalista nia Kilat hodi kontra Propaganda, Hoax no Fake News iha Periódu Eleisaun Antesipada

Hakerek-nain: Alberico da Costa Junior

Opiniaun

(Hanoin ruma oinsa atu asegura Independénsia Redasaun Kanál Mídia nian iha Ambiente Polítika)

Husi Alberico da Costa Junior

 

Disiplina verifikasaun nu’udar prinsípiu ida-ne’ebé distingi jornalizmu ho divertimentu (infotaiment), fiksaun (fiksi) no propaganda. Bill Kovach no Tom Ressentil fó hanoin ba jornalista sira liuhusi livru “the 10 Principles of Journalism” atu hala’o atividade jornalizmu nian ho profisionál. Prezensa mídia sosiál dadauk ne’e, liuliu facebook, twitter, bloger no seluk tan sai nu’udar instrumentu ba ema atu halo propaganda no black campaign (kampaña metan) hodi bele atinji sira ninia objetivu polítika no seluk tan. Ho ida-ne’e jornalista naran-boot Amérikanu nain rua ne’e sujere ba jornalista sira atu verifika informasaun hotu-hotu antes produs sai nu’udar notisia. Faktu empíriku hatudu katak propaganda, hoax no fake news (notisia falsu) mak dadauk ne’e domina hela iha mídia sosiál.

Jornalista ka kanál mídia profisionál sira presizamente tenke halo konfirmasaun ba fonte no informasaun hotu-hotu no halo check and recheck molok halo publikasaun. Infotaiment foka-liu ba buat ne’ebé bele diverte (menghibur) ema, fiksaun hamosu sénariu atu to’o iha impresaun ne’ebé pesoál-liu hosi saida mak ita bolu lia-loos no propaganda halo selesaun ba faktu ka manipula faktu sira ba interese seluk, so jornalizmu deit mak bele buka faktu no hato’o faktu sira ho loloos. Tan-ne’e, Media mainstreaming sira labele monu ba lasu polítiku sira nian hodi uza hoax no fake news sira husi mídia sosiál sai nu’udar sira nia background notisia lahó verifikasaun. Nu’udar dezastre bainhira inklui hoax no fake news, sátan prapaganda iha notisia laran tamba jornalista la aprezenta lia-loos husi notisia ne’e, entau ida-ne’e halakon tiha buat ne’ebé ita bolu lia-loos no faktu jornalizmu nian (kebenaran dan fakta jurnalisme).

Aat liu-tan bainhira polítiku no propagandanista sira manipula faktu jornalizmu ne’e hodi halo kampaña metan hasoru sira nian rivál polítika.Ida-ne’e mak dadauk ne’e akontese iha konstelasaun polítika Timor-Leste nian. Mídia partidu sira nian la’os ona sai fatin informasaun ba partidu sira atu hato’o programa no edukasaun polítika edukativu, maibé sai tiha sentru propaganda oinsa atu manan votu iha eleisaun. Tan-ne’e, jornalista no kanál mídia sira iha obrigasaun étika atu verifika no ta’es informasaun hotu-hotu, tantu husi mídia sosiál ka husi sentru mídia partidu polítiku sira nian hodi evita notisia sira kontroversu ne’ebé bele dirije ba konflitu. Foin dadauk ne’e, Asosiasaun HAK halo konferensia imprensa ida hodi hato’o nia lamentasaun kona-ba mídia partidu nian ne’ebé hato’o deit notisia provokativu sira tamba tuir sira, ida-ne’e la eduka sidadaun sira, maibé provoka konflitu ne’ebé bele hamosu instabilidade iha railaran.

Relasaun entre mídia ho politíku, ema dehan, “antara cinta dan benci.” maske hanesan ne’e, parte rua ne’e presiza malu. Ida fò informasaun no ida seluk hato’o informasaun. Iha kontestu prosesu harii demokrasia, mídia hola papel importante la’os hato’o deit informasaun ba pùbliku. Maibé liu ida-ne’e nia hala’o mòs funsaun kontrolu sosiál ba lalaok prosesu governasaun no servisu pùbliku ne’ebé entidade sira Estadu nian hala’o. Jornalista profesionál sira fiar katak atu realiza papel ne’e presiza iha prinsípiu universál jornalistíku, hanesan fair and balance reporting, independensia no prinsípiu sira seluk-tan, nune’e pùbliku nia direitu atu asesu informasaun bele hakunu ho loloos. Kualidade demokrasia depende mòs oinsa opiniaun pùbliku ne’e forma ho di’ak iha ambiente ida-ne’ebé diversu no livre.

Entau, mídia iha responsabilidade boot atu forma opiniaun pùbliku liuhusi ninia notisia no programa sira relevante. Tan-ne’e mídia tenke hala’o ninia papél tuir prinsípiu sira jornalizmu nian. Atu asegura mídia hala’o ninia papél ho di’ak nia tenke moris iha ambiente ida ne’ebé livre no lahetan presaun ruma husi parte ne’ebé deit. Misaun prinsipál mídia nian iha tempu modernu agora mak tau aas-liu interese ùmanu duke interese grupu. Mídia tenke sees husi influensia hotu-hotu, tantu influensia politíka ka ekonòmia. Iha kontestu eleisaun, jornalista sira tenke hakerek no hato’o notisia ka programa sira ho independente no imparsiál. Maibé, faktu empíriku hatudu katak jornalista balu iha relasaun ho politíku sira no balu fali afilia ba partidu politíka balu. Mídia presiza duni konsidera fraze Inglés tuir mai ne’e, relationship can be close, but not too close. Fraze husi lian Inglés ne’e ezije oinsa jornalista ida jere ninia an-rasik atu limita relasaun ho politíku sira iha situasaun espesifíku ida, nunee nia bele serbisu ho independente no imparsiál.

La’os ne’e deit, politíka redasaun kada kanál mídia mòs tenke independente husi influensia politíka ka ekonòmia tamba prosesu tomak serbisu no atividade jornalistíku nian ne’e liuhusi ‘dapur’ redasaun nian. Politíka redasaun kanál mídia sira tenke hasoru mós realidade katak mídia-nain balu envolve mos iha partidu politíka no balu fali iha relasaun ho politíku sira. Ida-ne’e tau pozisaun politíka redasaun kanál mídia sira iha dilema nia laran. Saida mak mídia presiza halo iha situasaun ne’e? Jornalista ka Kanál mídia sira tenke konsiente katak sira serbisu ba interese públiku la’os interese mídia nain sira nian. Entau, kada kanál midia tenke asegura kedas ninia independénsia no imparsialidade polítika redasaun nian husi relasaun polítika hanesan ne’e.

Politíka redasaun nu’udar matadalan ida, entau iha ninia artigu tenke hatuur kedas katak politíka redasaun husi kanál mídia ne’e independente husi interese politíka, ekonòmia no interese hotu-hotu ne’ebé afeita atividade jornalistíku kanál mídia nian. Siknifika estrutura kanál mídia nian husi diretòr to’o iha xefe redasaun tenke sees husi influensia politíka. Maske jornalista sira mòs iha direitu politíka hanesan sidadaun sira seluk, maibé misaun ne’ebé sira hala’o ne’e ezije duni atu sira serbisu ho independente no imparsiál. Kanál mídia tenke asegura ona katak jornalista hotu-hotu tenke kompriende no kumpri Kòdigu Étika jornalistíka ne’ebé eziste. Kumpri Kòdigu Étika la’os deit ezijensia étika, maibé mòs nu’udar dalan ida atu jornalista sira la’o-tuir hodi evita akuzasaun legál ne’ebé kauza husi mídia nia pùblikasaun rasik.

Iha kontestu tinan politíka [eleisaun] ne’e, RTTL no ANTIL nu’udar kanál mídia pùblika ne’ebé potensiál tebes ba influensia politíka tamba sira hetan fundu husi Estadu liuhusi governu ne’ebé ukun. Esperansa públiku nia mak politíka redasaun RTTL no ANTIL nia tenke independente duni husi lasu no influensia polítika sira. Entau, estrutura kanál mídia públiku rua ne’e tenke lidera husi ema sira ne’ebé laiha relasaun ruma ho politíku, partidu sira no sátan governu. Se lae, independénsia, imparsialidade no objetividade husi kanál midia rua ne’e sei lakon. Prezensa eis-Ministru Finansa, Emilia Pires iha programa sala redasaun TVTL nian iha 17 Marsu 2015 sai pólemika iha momentu ne’ebá. Sra. Emilia halo defeza ba nia-an iha programa forum públiku ne’e relasióna ho ninia julgamentu iha tribunál. Públika kestióna independénsia no fairness redasaun RTTL nian tamba laiha fonte seluk mak mosu iha progama ne’e. Tuir loloos, TVTL konvida parte instituisaun judisiál no sosidade sivil atu hato’o mós sira nia hanoin kona-ba kazu ne’e, maibé ida-ne’e la akontese.

Seluk fali, prezensa Eis-Prezidente Repúblika, José Ramos Horta iha programa Esklusivu RTTL nian iha Sesta (30/3) 2018 sai mós pólemika tamba hetan protestu makaas husi Aliansa Maioria Parlamentár (AMP) no nia apoiante sira. Tuir Media Center AMP nian, Horta uza RTTL hanesan instrumentu ida atu halo propaganda polítika Partidu Fretilin nian liuhusi konta-tuir istória luta diplomasia, luta armada no klandestina iha prosesu libertasaun nasionál. Intersante bainhira haree asuntu rua refere tamba mosu iha periódu polítika ne’ebé diferente. Emilia Pires mosu iha programa RTTL nian iha tempu neebé Partidu CNRT ukun hela. Horta mosu iha RTTL nia programa Esklusivu iha tempu ne’ebé Partidu Fretilin ukun no iha periódu ne’ebé laureadu Nobel da Paz ne’e nu’udar membru Governu ida iha Fretilin nia ukun. Difisil ba ita atu foti konkluzaun ruma kona-ba sé mak uza RTTL ba ninia interese, tan-ne’e ita husik públiku mak halo ninia konkluzaun rasik ba asuntu refere.

Independénsia la signifika tenke independente makaas hanesan BBC, maibé pelu-menus besik ida-ne’e, ne’e mak ema barak ka públiku nia mehi ba independénsia RTTL no ANTIL nu’udar kanál mídia pùbliku. Molok tama iha tinan politíka 2017, jornalista balu RTTL nian deskonfia hetan envelope [osan] husi governante balu ho intensaun atu tranzmite atividade tomak husi instituisaun ne’ebé sira lidera. Ho aktu ne’e, mosu  impresaun katak entidade ka instituisaun governu sira seluk nunka serbisu no laiha atividade atu hala’o tamba TVTL ladun kovre atividade instituisaun sira seluk nian. Iha town hall meeting ne’ebé Asosiasaun Jornalista Timor Loro Sa’e (AJTL) organiza iha Marsu 2017, Eis Xefe Departmentu Informasaun RTTL nian, Elisio “Nito” Pinto hato’o oinsa RTTL nia jornalista balu simu osan husi politíku sira ne’ebé ukun iha tempu ne’ebá. Nia uza biban ne’e hodi husu Conselho de Imprensa (CI) atu haree asuntu refere tamba afeita makaas independénsia jornalista no politíka redasaun RTTL nian iha nia pùblikasaun.

Loos duni, deklarasaun husi Sr. Nito ne’e halo ema barak hakfodak tamba pùblikamente hato’o parsialidade jornalista RTTL nian balu ne’ebé durante ne’e hala’o atividade jornalistíku. Pergunta mak ne’e, karik jornalista ne’e simu duni osan husi instituisaun ka governante ruma hodi halo kobertura ba sira nia atividade, tansa notisia husi atividade ne’e públika? Iha situasaun hanesan ne’e, redasaun mak iha kompetensia atu foti desizaun katak notisia ne’e bele ka labele atu hatuun. Difisil duni atu siik razaun tansa notisia hirak ne’e hatuun. Maibé, buat ne’ebé importante-liu iha ne’e mak eis-xefe departementu informasaun RTTL nia onestidade ba asuntu ne’e tamba nia hakarak mudansa. Nia frankamente hato’o ba entidade tomak mídia nian atu haree situasaun ne’e tamba afeita independénsia redasaun RTTL nian. Hahalok simu osan ka sasan ruma husi ema ka instituisaun ruma, jornalista ne’e viola ona Kòdigu Étika jornalistíka tamba ida-ne’e subornu no konsidera mòs nu’udar aktu krime tuir Kòdigu Penál.

Saida mak mídia tenke halo iha tinan politíka ne’e? Mídia la’os deit atu hato’o informasaun hodi lori votante sira bá sentru votasaun, maibé mòs eduka no hakbit sidadaun sira atu hetene sira nia direitu. Oinsa atu kontrola orgaun sira ne’ebé organiza eleisaun husi manipulasaun no oinsa hato’o keisa kona-ba fraùde ne’ebé mosu iha eleisaun ho independente no balansu. Mídia mòs presiza konvense sidadaun hotu-hotu atu ezerse sira nia direitu tamba iha sidadaun balu dalaruma lakohi atu vota iha eleisaun tamba sira la gosta politíku sira ne’ebé dadaun ne’e ukun. Tuir sira, politíku sira ne’e durante ukun la halo mudansa ba povu nia moris. Sidadaun sira ne’e mak ativista no mahasiswa sira, loloos ne’e sira nia votu ne’e nu’udar votu alternativa, nune’e bele halo mudansa politika, selae status quo sei iha nafatin. “Golput” bele mosu iha eleisaun antisipada ne’e, entau midia tenke halo esforsu makaas duni atu bele konvense ema hirak ne’e, nune’e sira bele ezerse sira nia direitu iha loron eleisaun tamba sira ninia votu iha impaktu boot ba mudansa politíka no dezenvolvimentu iha periòdu tinan lima mai.

Iha sorin seluk, mídia mòs tenke kuidu ho politíku sira ninia lasu tamba iha prosesu kampaña eleitorál sira sempre hato’o susesu ne’ebé sira iha. Liuliu, partidu sira ne’ebé ukun no ukun kleur ona, sertamente sira sei hato’o buat di’ak deit, nunee bele hetan rekuiñesimentu husi povu. Iha aspeitu jornalizmu, politíku sira hakarak valor notisia ne’ebé babain, hanesan “asu tata ema” maibé jornalista tenke buka leet hodi hato’o valor notisia ne’ebé la babain [unusual] “ema tata asu”. Siknifika jornalista tenke kritíku no analítiku iha kestaun ne’e. Wartawan tidak hanya sekedar bertanya, tetapi mempertanyakan apa yang disampaikan oleh para politisi itu. Jornalista presiza halo análize ba komentáriu no dadus hotu-hotu ne’ebé polítiku sira hato’o. Ezemplu, iha eleisaun parlamentár 2017, RTTL hato’o reportajen kona-ba kampaña polítika Partidu APMT nian iha Uatulari, Viqueque liuhusi entrevista. Iha ninia komentáriu, Polítiku APMT hateten, “Karik povu fó fiar ba AMPT, ami sei halo moeda Timor nian no lori fronteira Atambua no Kupang-Indonézia mai Timor-Leste,”. Iha aspeitu ne’e, jornalista tenke matenek no kestióna no husu filafali ba fonte ne’e kona-ba prosesu oinsa ita bele halo  moeda rasik no nia impaktu ekonómika bainhira ita la uza dollar Amerikanu. Liga ba asuntu lori Atambua no Kupang mai Timor, jornalista presiza haree mós konstituisaun tamba asuntu refere iha relasaun ho soberania estadu entre Timor-Leste ho Indonézia. Imajina tók, saida mak akonese bainhira ita hadau rai rohan ida husi nasaun viziñu? Kaundu fonte ne’e la responde pergunta ne’e ho loloos, entau polítiku sira lohi ona povu no halo public falsehood.

Presiza mós “fair and balance reporting” husi kada jornalista. Siknifika, laiha favoritizmu iha atividade jornalistíku durante kanál mídia sira nia públikasaun kona-ba eleisaun. Balansu siknifika espasu no tempu publikasaun ba kada kanditadu ka partidu tenke hanesan. Laiha kandidatu ka partidu ida mak hetan espasu ka tempu barak ka boot-liu ida seluk. Konserteza ne’e sai dezafiu boot ba kanál mídia sira ne’ebé falta rekursu úmanu, osamentu no falta fasiladade apoiu, hanesan transporte no fasilidade sira seluk. Agora ida-ne’e depende ba mídia idaidak nia estratejia oinsa atu hakunu ezijensia prinsípu sira jornalizmu nian iha leten.

Finalmente, mídia ka jornalista tenke hala’o nia serbisu ho profesionál, signfika tenke serbisu tuir prinsípiu universál jornalistíku no Kòdigu Ètika jornalistíka, nune’e pùbliku la kestiòna sira nia independénsia, imparsialidade no bele hasees-an husi ameasa oioin. Iha aprezentasaun paper ida, Porta Voz NATO, Dr. J.P. Shea hateten, “Politisi dan jurnalis mesti saling melayani satu satu sama lain dengan saling menghargai, akan tetapi bukan dengan persahabatan – politisi yang meyakini bahwa dia mengontrol jurnalis, itu akan hanya mengecewakan; jurnalis yang terlalu dekat dengan politisi akan kehilangan obyektivitasnya. Hubungan boleh dekat, namun jangan terlalu dekat. Hein katak fraze ida-ne’e bele sai motivasaun ba kanál mídia sira no jornalista Timor Oan hotu-hotu atu serbisu ho independente no imparsiál iha tinan politíka eleisaun antesipada. Viva jornalista Timor-Leste!                                                                                                  

Hakerek-Nain Nu’udar  Prezidente Konsellu Étika Asosiasaun Jornalista Timor  Lorosa’e (AJTL) no Ativista Dewan Solidaritas Mahasiswa Timor-Timur  (DSMTT). Telemovel: 77254078

 

 

 

Pin It

Follow us on Twitter

Advertisement
Sign up via our free email subscription service to receive notifications when new information is available.