Dili-SMI, Komandante Jerál Falintil Forsa Defeza Timor Leste – F-FDTL, Maijor Jenerál Lere Anan Timor hateten lingua portuges dadaun ne’e sei sai nu’udar obstaklu ba dezenvolvimentu rekursu umanu iha instituisaun refere.
Ho nune’e, Lere Anan husu ba Governu liu husi Ministériu Defeza no Siguransa atu fasilita formasaun lingua portuges hodi nune’e bele ajuda membru F-FDTL wainhira tuir formasaun sira iha nasaun CPLP nian.
“Problema ne’ebé ita infrenta iha formasaun ba promosaun kuadru sira nian mak lingua, governu presiza hanoin, oinsa lori ita nia militares sira hatene lian ne’ebe nesesariu liu-liu lingua ofisiál Portuges tamba nasaun Comunidade País da Lingua Portuesa (CPLP) sira iha ekstensaun atu ekspande lingua ba nasaun sira ne’ebe koalia lingua portagues”, katak Lere Anan liu husi diskursu iha loron transformasaun Falintil ba FDTL ba dala 17, Sesta, (02/02), iha Kuartel Jerál Fatuhada.
Iha oportunidade ne’e mós, eis Komandante Falintil rejiaun Ponta Leste ne’e husu ba membru F-FDTL sira atu kontinua hatudu maturidade diak, respeitu hirarkia hodi nune’e bele hatudu imajen diak ba públiku nu’udar instituisaun militár ida ne’ebé profisionál.
Tanba, nia esplika katak ho respeitu hirarkia no respeitu komandu sai xave importante hodi ezekuta ordem komandu ba misaun atu defende povu no nasaun ninia soberania.
“Husu ba komendante militar sira iha komandu ida deit militar sira hotu respeita hirarkia, respeita komandante sira halo tuir orden no desizaun sira ne’ebe komandu hatoo, nune’e sei iha konfiansa ba misaun no konfiansa ne’ebé estadu fo bele kumpri duni”, dehan Lere.
Nia hatutan,iha tempu badak nia laran sei fó perioridade ba asuntu importante tolu iha prosesu dezenvolvimentu instituisaun F-FDTL maka halo promosaun membru militár, moris diak elementu sira nomós modernizasaun ba instituisaun militár ne’e rasik.
Iha tinan 2011, Sosiadade Sivil Fundasaun Mahein – FM ne’ebé halo monitorizaun, peskiza no advokasia ba asuntu defeza no siguransa mós preokupa kona-ba lingua portuges tanba sai obstaklu membru instituisaun F-FDTL hodi tuir formasaun iha nasaun CPLP
Sosiadade sivil ne’e mós mensiona iha sira nia relatóriu kona-ba protesta eis Komandu Jerál F-FDTL Taur Matan Ruak ne’ebé konsidera lingua portugesa nu’udar dezafiu ida iha prosesu júdisiariu nian hodi hasusar arguidu sira hodi defende an iha tribunal.
Tanba momentu refere arguidu balun mai husi instituisaun F-FDTL ne’ebé sira laiha kapsidade atu komprende kona-ba lingua portugesa durante prosesu sira nia kazu to’o desizaun finál. (Editor, Mateus Barros).